Spiraea x cinerea "Grefsheim" 2L pott

• Tüüp: heitlehine põõsas, kevadel õitsev enelas
• Ladinakeelne nimi: Spiraea × cinerea 'Grefsheim'
• Kõrgus ja laius: 1–1,5 m / 1–1,5 m
• Õitsemine: aprill–mai, enne lehtede puhkemist; valged ~8 mm õied kogu oksa pikkuses
• Lehestik: kitsad, hallikasrohelised; sügisel vask-pronksjad ja kollased
• Valgus: päike, poolvari
• Muld: tavaline aiamuld, ilma seisva veeta; talub vaest mulda
• Talvekindlus: USDA 4 (RHS H6), Eestis katteta
• Lõikus: kohe pärast õitsemist – õitseb eelmise aasta võrsetel
• Kasutus: hekid, üksiktaim, grupid, nõlvad, meetaim
• Suurus: 2 L pott

Istutamine. 'Grefsheim' õitseb kõige rikkalikumalt päikese käes, kuid leppib ka poolvarjuga. Muld võib olla tavaline aiamuld ilma seisva veeta; enelas on vähenõudlik ja kasvab isegi vaesel liivmullal. Istutusauk tee juurepallist kaks korda laiem, juurekael jäta maapinna tasemele. Hekki istuta 2–3 taime jooksva meetri kohta, üksikpõõsale jäta 1,2–1,5 m ruumi. Potitaime saab istutada aprillist oktoobrini.

Kastmine ja väetamine. Esimesel suvel kasta kord nädalas 10 l põõsa kohta; täiskasvanud enelas on põuakindel. Kevadel anna õitsvate põõsaste kompleksväetist, sellest piisab. Multš koorest või kompostist hoiab niiskust ja pärsib umbrohtu.

Hooldus. 'Grefsheim' õitseb eelmise aasta võrsetel, seepärast teda kevadel ei lõigata – muidu lõikad ära õiepungad. Lõikus tehakse kohe pärast õitsemist (mai lõpp – juuni): õitsenud oksad lühendatakse tugevate noorte võrseteni ja iga 3–4 aasta järel lõigatakse maapinnalt välja kolmandik vanimatest vartest. Pügatud hekki kärbitakse samuti pärast õitsemist. Eestis talvekatet ei vaja.

Aedniku nõuanne. Istuta 'Grefsheimi' alla varajasi sibullilli – lõhnavat helmikut, siniliiliaid, nartsisse: need õitsevad samal ajal ning enela valge pilv koos sinise vaibaga all on üks ilusamaid kevadpilte aias.