Weigela "Bristol Ruby"

• Tüüp: heitlehine õitsev põõsas
• Ladinakeelne nimi: Weigela 'Bristol Ruby'
• Kõrgus ja laius: 1,5–2,5 m / 1,5–2 m
• Õitsemine: mai lõpp – juuni, üksikud kobarad suvel ja sügisel; rubiinpunased kellukad
• Lehestik: tumeroheline, sügisel kergelt kolletub
• Valgus: päike või kerge poolvari, tuulevarjus
• Muld: viljakas, kobe, niiske, ilma seisva veeta
• Talvekindlus: USDA 4–5 (RHS H6); Eestis võivad võrsete tipud külmuda
• Lõikus: kohe pärast esimest õitsemist – õitseb eelmise aasta võrsetel
• Kasutus: õitsvad hekid, grupid, üksiktaim, segapeenra tagaplaan
• Suurus: potis istik

Istutamine. Vegeelia vajab päikesepaistelist või kergelt varjulist kohta, külma tuule eest kaitstult – lõuna- või läänepoolse seina ääres, teiste põõsaste vahel. Muld olgu viljakas, kobe ja niiske, kuid ilma seisva veeta; raskel savil on drenaaž kohustuslik. Istutusauk 50×50 cm, põhja komposti. Juurekaela ära mata sügavale. Eestis on parim istutusaeg kevad ja suve algus, et taim jõuaks enne talve juurduda; põõsaste vahele jäta täiskasvanud taime laius.

Kastmine ja väetamine. Kasta esimesel aastal ja põuaga regulaarselt – 10 l põõsa kohta kord nädalas. Kevadel anna kompleksväetist, suve alguses fosfori- ja kaaliumirikast väetist õitsemiseks; augustist enam lämmastikku ära anna, et võrsed jõuaksid talveks puituda. 5–7 cm multšikiht hoiab niiskust ja soojendab juuri.

Hooldus. Vegeelia rajab õiepungad eelmise aasta võrsetele, seepärast tehakse põhilõikus kohe pärast esimest õitsemist: õitsenud oksad lühendatakse tugevate noorte võrseteni ja iga 3–4 aasta järel lõigatakse vanimad varred maapinnalt välja. Kevadel eemaldatakse ainult külmunud tipud. Eestis võivad võrsete tipud karmil talvel külmuda – põõsas taastub kiiresti; sügisel multši tüveümbrus.

Aedniku nõuanne. Hekiks istuta 'Bristol Ruby' 80–100 cm vahedega ja ära pügada teda „joonlaua järgi“ – pärast õitsemist lihtsalt lühenda õitsenud oksi: nii on hekk igal aastal üleni õites.